ITSPEA Blogi

Moral Rights Unchanged Ma olen selle väitega nõus, et keegi ei saa öelda, et ta on ABBA. Sa ei saa olla keegi teine kui sina ise. Ehk siis olen selle punktiga nõus. Free Non-Commercial Sharing Ma olen selle väitega osaliselt nõus. See, et kui jagada koopiaid nii, et keegi kasu selle pealt ei saa võiks olla legaalne. Kuid siit võib tekkida probleem. Nagu ikka siis keegi leiab mingisuguse lahenduse kuidas see enda kasuks pöörata. Ehk siis kui tahta seda muuta siis peab tegema seda ette vaatlikult. 20 Years Of Commercial Monopoly Selle ettepanekuga olen ma nõus. 70 aastat peale autori surma saab see avalikuks on eba reaalne. Autor ise selle teose eest nii kui nii enam ei teeni midagi, milleks see üldse nii pikk aeg on. Minu arvates on 20 aastat peale autori surma teose avaldamine okei. Registration After 5 Years Ma olen selle ettepanekuga sama moodi nõus. Tänapäeval on väga palju teoseid mille autoreid on väga raske leida. 5 aastat peale teose avaldamist küsida autorilt, kas ta soovib jät

 Virginia Shea's 1. reegel ütleb siis meile, et me ei tohiks kasutada veebi kohana, kus me teeme teistele haiget. Minu arvates saaks selle väga lühidalt kokku võtta. Ärme küberkiusa teisi inimesi veebi teel. Veebi teel on väga lihtne teistele halvasti öelda ja nähvata. Kui aga peaks seda näost näkku ütlema siis suurem osa seda ei teeks. Enda kogemusest nii palju ,et suhtlen ühe kindla sõbraga, kellega kogu aeg teeme nalja ja ka üks teise üle. Okei, vahe peal ütleme üks teisele halvasti, aga see ka on mõistlikuse piires ja me mõlemad saame aru, et tegu on naljaga. Kui kellegile läheb teise ütlemine korda siis ta ka seda ütleb ja siis saab asjad joonde kohe aetud. Kuid jah, internetis on väga lihtne teistele halvasti öelda, kuid sa ei pruugi teada mis on selle taga järg teise inimese suhtes. [1] Nagu Lou Holtz on öelnud, et kohelge teisi nii, nagu soovite, et teid koheldaks. [1] See lause vastab tegelikult tõele. Nii nagu sa käitud teistega, siis nemad käituvad sinuga sama moodi. Ma

 Mida siis infoühiskond siiski tähendab. Infoühiskond on termin, kus teabe loomisest, levitamisest ja manipuleerimisest on saanud kõige olulisem majanduslik ja kultuuriline tegevus. Ühiskond mille majanduslik alus on peamiselt tööstus või põllumajandus võib vastandada infoühiskonnaga. [1] Tehnoloogia areng ja infoühiskond käivad minu arvates käsi käes. Tänu infoühiskonnale luuakse uusi tehnoloogiaid mida inimesed saavad kasutada. Ja teistpidi tänu tehnoloogia arengule saab infoühiskond edasi areneda. Minu arvates on suur tähtsus infoühiskonnal majanduses ja tööstuses. Infoühiskond pakub väga palju töökohti inimestele.  [2] Allikad: [1] https://whatis.techtarget.com/definition/Information-Society [2] https://w7.pngwing.com/pngs/478/939/png-transparent-world-information-society-day-world-information-society-day-technology-research-technology-electronics-cartoon-fictional-character.png

 Mis on siis uus meedia. Uus meedia on internetis leviv informatsioon. Uue meedia valdkondadeks on otsingumootorid, veebikataloogid, blogid, veebifoorumid jne. Kuid milline on olnud meedia areng? Mõnes mõttes on olnud suur, kuna enne arvuti süsteeme ja võrke eksisteeri ainult paberil ehk trükiväljaannetelt. Järgmiseks hakati kasutama raadioid ja telekaid mis suurendas info liikumist varasemaga ning inimesed said olla kursis kus parajasti miskit toimub. Ja nüüd viimaseks on siis internet. Tänu interneti tulekule on inimeste vahel kommunikatsioon väga väga palju suurenenud varasemaga, kuna info uueneb kogu aeg pidevalt ja väga lihtne on inimestel jälgida real ajas toimuvaid sündmusi.  [1] Kas siis uus meedia on tulnud kasuks inimeste elule või mitte. Minu arvates on tulnud kasuks, kuna inimesed saavad kasutada otsingumootoreid info leidmiseks. Lisaks saavad inimesed ise oma asju jagada mida nad soovivad. Aja viiteks või siis aja surnuks löömiseks kasutatakse seda palju, kuna läbi voogeda

Interneti päritolu Internet on pärit 1950ndate USA-st, kus Külma sõja ajal valitsesid Nõukogude Liidu vahel suured pinged, kuna mõlemid omasid tuumarelvasid. Sel ajal USA vajas sidesüsteemi, kus Nõukogude Liidu tummarünnak ei saaks mõjutada nende süsteeme. [1] Esmakordne kasutamine 1965-ndal aastal pani Lawrence Roberts esimest korda kaks arvutit oma vahel rääkima, kus arvutid olid erinevad ning eraldatud üksteisest, ehk siis erinevates kohtades. Selle käigus kasutati telefoniliini koos akustiliselt ühendatud modemiga, mis edastas digitaalseid andmeid pakettide abil. [1] E-Maili algus Võib öelda, et ARPANET pani kiire kasvu ja aluse E-Postile. Kuna süsteem oli populaarne ja selle ulatus pidevalt suurenes, siis kasutajad mõtlesid võrku kasutada sõnumite saatmiseks. E-posti mida me hetkel teame mõtles välja oli Ray Tomlinson. Tema idee seisnes selles, et sihtkohta tuleks märkida sümboli @ abil. Algul kasutati seda üksiku kasutaja nime ja arvuti eristamiseks. [1]                         

 UNIVAC 1101 Tegu on siis arvutiga mis kannab nime UNIVAC 1101 või ERA 1101. Arvuti süsteem oli disainitud Engineering Research Associates ehk ERA poolt. 1950ndatel tootis seda sama arvutit firma Remington-Rand. Arvuti oli ülese ehitatud magneetilise salvestusseadme tehnoloogiale, mis salvestas magnettrumlile 1 miljon bitti, mis siis on: 0.11920929 mb. Ette oli nähtud, et see arvuti teeks kiireid arvutusi. Arvuti oli sellel ajal üsna suur võrreldes tänapäeva arvutitega. Nimelt arvuti oli siis 11.5m pikk  ja 6m lai. Kasutati ka ehitusel 2700 vaakum toru mis siis aitas arvutil kasutada oma loogikalülitust. Esimeseks kasutajaks oli USA merevägi. [1] UNIVAC 1101 [3] ERA 1103 Kuna Ameerika soovis suurendada ja täiustada oma edukust vastaste ees, siis sõlmis Ameerika ERA-ga lepingu programmarvuti jaoks. 1950 aastal valmis uut tüüpi arvuti mis kandis nime Atlas. Atlase arvuti kasutas magnetilist trummimälu, mis siis salvestas andmeid arvutis. Magnetiline trummli ülesehitus oli selline, et ta