1950 IT ajaloos

 UNIVAC 1101

Tegu on siis arvutiga mis kannab nime UNIVAC 1101 või ERA 1101. Arvuti süsteem oli disainitud Engineering Research Associates ehk ERA poolt. 1950ndatel tootis seda sama arvutit firma Remington-Rand. Arvuti oli ülese ehitatud magneetilise salvestusseadme tehnoloogiale, mis salvestas magnettrumlile 1 miljon bitti, mis siis on: 0.11920929 mb. Ette oli nähtud, et see arvuti teeks kiireid arvutusi. Arvuti oli sellel ajal üsna suur võrreldes tänapäeva arvutitega. Nimelt arvuti oli siis 11.5m pikk  ja 6m lai. Kasutati ka ehitusel 2700 vaakum toru mis siis aitas arvutil kasutada oma loogikalülitust. Esimeseks kasutajaks oli USA merevägi. [1]


UNIVAC 1101 [3]



ERA 1103

Kuna Ameerika soovis suurendada ja täiustada oma edukust vastaste ees, siis sõlmis Ameerika ERA-ga lepingu programmarvuti jaoks. 1950 aastal valmis uut tüüpi arvuti mis kandis nime Atlas. Atlase arvuti kasutas magnetilist trummimälu, mis siis salvestas andmeid arvutis. Magnetiline trummli ülesehitus oli selline, et ta salvestas informatsiooni ferromagneetilise materjaliga kaetud pöörleva silindrile, mida ümbritsesid fikseeritud positsioonides olevad lugemis- ja kirjutamispead. [2]

Magnetiline trummel [4]

Kokkuvõtteks

1950ndail sai arvuti tootmine ja selle arendus suure tõuke kui ka selle ellu viimiseks rahalise võimekuse tänu soovist kasutada arvuteid sõjavägedes. Sõjavägedes taheti arvutitega teha kiireid arvuteid ning muukida vastaste koodi lahti. 









Kasutatud allikad:

1. https://www.computerhistory.org/timeline/1950/
    https://computer.fandom.com/wiki/UNIVAC_1101
2. https://www.computerhistory.org/timeline/1950/
3. https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/b/b8/UNIVAC-1101BRL61-0901.jpg
4. https://media.sciencephoto.com/c0/42/17/45/c0421745-800px-wm.jpg

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

6. nädal

Moral Rights Unchanged Ma olen selle väitega nõus, et keegi ei saa öelda, et ta on ABBA. Sa ei saa olla keegi teine kui sina ise. Ehk siis olen selle punktiga nõus. Free Non-Commercial Sharing Ma olen selle väitega osaliselt nõus. See, et kui jagada koopiaid nii, et keegi kasu selle pealt ei saa võiks olla legaalne. Kuid siit võib tekkida probleem. Nagu ikka siis keegi leiab mingisuguse lahenduse kuidas see enda kasuks pöörata. Ehk siis kui tahta seda muuta siis peab tegema seda ette vaatlikult. 20 Years Of Commercial Monopoly Selle ettepanekuga olen ma nõus. 70 aastat peale autori surma saab see avalikuks on eba reaalne. Autor ise selle teose eest nii kui nii enam ei teeni midagi, milleks see üldse nii pikk aeg on. Minu arvates on 20 aastat peale autori surma teose avaldamine okei. Registration After 5 Years Ma olen selle ettepanekuga sama moodi nõus. Tänapäeval on väga palju teoseid mille autoreid on väga raske leida. 5 aastat peale teose avaldamist küsida autorilt, kas ta soovib jät
Read more

Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu

Image
Interneti päritolu Internet on pärit 1950ndate USA-st, kus Külma sõja ajal valitsesid Nõukogude Liidu vahel suured pinged, kuna mõlemid omasid tuumarelvasid. Sel ajal USA vajas sidesüsteemi, kus Nõukogude Liidu tummarünnak ei saaks mõjutada nende süsteeme. [1] Esmakordne kasutamine 1965-ndal aastal pani Lawrence Roberts esimest korda kaks arvutit oma vahel rääkima, kus arvutid olid erinevad ning eraldatud üksteisest, ehk siis erinevates kohtades. Selle käigus kasutati telefoniliini koos akustiliselt ühendatud modemiga, mis edastas digitaalseid andmeid pakettide abil. [1] E-Maili algus Võib öelda, et ARPANET pani kiire kasvu ja aluse E-Postile. Kuna süsteem oli populaarne ja selle ulatus pidevalt suurenes, siis kasutajad mõtlesid võrku kasutada sõnumite saatmiseks. E-posti mida me hetkel teame mõtles välja oli Ray Tomlinson. Tema idee seisnes selles, et sihtkohta tuleks märkida sümboli @ abil. Algul kasutati seda üksiku kasutaja nime ja arvuti eristamiseks. [1]                         
Read more